Roosteitk — текст песни (Manatark)

le vete, le klmavreluste
le maa, le vererooste
le taeva, le laanehdest
le tule, hirmust enda ees

Hingepeegel, valgus lbi rinna
Piksekahkjus su vrvimngu sras
Tuhat aastat kalkusega sur`tud
Snu vormi sna enda prast

Mdamaigulised silmad
Laukahngul naerusuu
Lihtatuumast naha pinnal` vale
Tormiendest kalbe hinguspale

le vete maa, mis ahnelt neelab
Tde vljast, mitte seest
le taeva tuli tukis hgub
Tasahilju peletab silmilt eest
Hirmu enda ees

Piisakaupa les mullapinnast
Vabad meelelt, vabad sisevimmast
Murukamar lekohut ktkeb
Prlipiisku, langend prleid taga itkeb
Roosteitkul!